Autor:
Ann Siiman

Selgusid digihummide parimad

30. oktoobril korraldas TÜ digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus Genialistide klubis ettekandeseminari “Digihummide parimad”. Preemiad pälvisid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kaitstud parimate digihumanitaaria-alaste lõputööde autorid, kes kohapeal oma tööd tutvustasid. 2022/23. õa parimateks valiti Sander Jegorovi ja Leena Karin Tootsi lõputööd, eriauhinnad said Aaron Scott Reedi, Hanna-Riin Karu ja Mairi Kaseoru tööd.

Arheoloogiatudeng Sander Jegorov sai preemia parima magistritööga “Eesti arheoloogilise raua päritoluanalüüs” ja keeleteaduse tudeng Leena Karin Toots bakalaureusetööga “LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara Eesti LGBT+ aktivistide taskuhäälingutes”. Folkloristika erialalt läks Aaron Scott Reedile digimaailma eripreemia tööga “(You gotta) fight for your rite: the use of player invented ritual in online community creation”. Ajalootudengitest pälvisid andmebaasi eripreemia Hanna-Riin Karu tööga “Narva karantiini kaudu Nõukogude Venemaalt Eestisse saabunud optandid aastatel 1920–1922” ja interdistsiplinaarsuse eripreemia Mairi Kaseorg tööga “Pinnase, matmise ja hoiustamise aja mõju vana DNA säilimisele Eestist leitud inimluudes”.

“Kokkupuude interdistsiplinaarsete meetoditega kujunes juba bakalaureusetööd kirjutades, kus uurisin koostöös geoloogidega kiviaegsete savinõude vormimismassis leiduva šamoti keemilist koostist ja läbi selle võimalikke inimsuhteid,” kommenteeris parima magistritöö autor Sander Jegorov. “Magistritööga liikus fookus arheoloogilise raua peale, kus üritasin tuvastada läbi andmetöötlusmeetodite potentsiaalseid jälgi Eesti-sisesest, kuid ka -välisest kaubandusest. Uurimistöös oli veelgi tugevam rõhk digihumanitaarial, kus tulemused põhinevad R-is kasutatud meetoditel. Parima magistritöö auhinna saamine oli meeldivaks üllatuseks, mis kindlasti andis hoogu juurde tulevasele doktorantuuriteekonnale,” täiendas Jegorov.

Parimad digihumanitaaria-alased lõputööd pidid tuginema digitaalsena sündinud või digitaliseeritud materjalidele/andmetele ja rakendama neil digimeetodeid ja -vahendeid, mis võimaldavad materjale/andmeid töödelda, visualiseerida või analüüsida kvantitatiivselt või kvalitatiivselt uudsel viisil. Lõputöid hindas komisjon, kes võttis arvesse uurimisküsimuse ja -meetodite uuenduslikkust ning töö üldist kvaliteeti. 

“Väga hea meel oli näha, et tudengid valdavad nii digimeetodeid kui ka eriala, mille uurimiseks nad meetodeid rakendavad,” rääkis žürii liige, arvutilingvistika kaasprofessor Kadri Muischnek. “Uurimisküsimus võis olla keeleteadusest või ajaloost, kuid meetodid olid digihumanitaariast ja interdistsiplinaarsed,” lisas ta.

Žüriisse kuulusid veel mõtteloo ja Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo kaasprofessor Meelis Friedenthal ning digihumanitaaria spetsialist Peeter Tinits.

Pildi allkiri: Parimate digihumanitaaria-alaste lõputööde väljakuulutamine. Vasakult Aaron Scott Reed (digimaailma eripreemia), Sander Jegorov (parim magistritöö), Leena Karin Toots (parim bakalaureusetöö) ja Hanna-Riin Karu (andmebaasi eripreemia). Foto: Ann Siiman

Lisateave: Ann Siiman, Tartu Ülikooli eesti keele lektor, digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse koordinaator, 5348 7608, ann.siiman@ut.ee

 

Õnnesoovid

Mihkel Mäesalu sai Jaan Tõnissoni nimelise raamatugrandi

Lilled

Hendrik Sepa artiklipreemia pälvis professor Tõnu Tannberg

Õnnesoovid

Mati Laur sai ajakirja Akadeemia aastapreemiate jagamisel humaniora kuldauhinna